Elu on kuidagi kiireks läinud ja ma pole ammu midagi kirjutanud. Ma olen viimasel ajal ekstraväsinud, kuigi unetunde peaks kokku tulema rohkem kui mõni aeg tagasi. Aga eks see 2-3 tunni kaupa magamine hakkabki lõpuks väsitama. Igatahes kohv maitseb praegu paremini kui iial varem. 😄
Kuhu siis kõik aeg läinud on? Kui keegi küsib, mida ma teen, kui Loora magab – viidates sellele, et aega on ju küll – siis vastus on see, et ma muudkui lahendan mingeid olmeprobleeme. Ja see paneb mõtlema. 🤔 Kõik on ju valikute küsimus ja järelikult on need asjad kuidagi mu prioriteetide topi jõudnud, et ma just neid teha otsustan. See on tobe, sest enamik asju pole tegelikult olulised ja ei tekita minus õhtu lõpuks tunnet, et täna sain millegagi hakkama.
Näiteks köögis on nõud laiali – vaja kohe ära koristada, muidu lähen närvi! Kõik sahtlid on ka segamini – meil on mingeid karpe vaja, kuhu asju panna. Las ma otsin neid sajast e-poest. Kui ma juba e-poode läbi kammin, siis Loorale on uusi riideid ka vaja. Aga ma ei pane talle mingeid suvalisi värve ja mustreid selga, vaid kõik peab ikka kokku sobima! Nii. See topsihoidja, mis me vankrile tellisime, ei toimi normaalselt – okei, kirjutan sinna. Aga selle asemel, et lühidalt öelda, et kuulge lappes on, kulutan megakaua aega, et korralik kiri kokku panna ja ilusad pildid ka lisada. 🤦♀️
Mul polnud varem mingeid to-do liste vaja ja ajaplaneerimine käis nagu muuseas. Aga nüüd on mul tunne, et kui ma enda päevaplaani korda ei tee, siis jäängi lihtsalt suvaliselt kulgema ja varsti avastan, et sees on tühi tunne. Ma ei taha rohkem rabelema hakata, vaid lihtsalt tähendusrikkamaid asju teha. Võib-olla on asi selles, et kohe algab uus aasta. Siis tekibki tavaliselt suur motivatsioon kõik kontrolli alla saada. Aga nagu need, kes ainult jaanuaris jõusaalis käivad, siis võib ka minul varsti see tunne üle minna. 😄 Eks näis.
Igatahes seda postitust ajendas kirjutama see, et mul on hetkel eneseteostuse tass tühi. Ma tahan näiteks rohkem õmmelda. Ja tihedamini siia enda mõtteid kirja panna. Peaks üles märkima kõik valdkonnad, mis minu jaoks olulised on, ja siis iga nädal üle vaatama, milline neist kõige rohkem tähelepanu vajab. Pole näiteks sõbrannadega piisavalt kokku saanud. Pole Karliga ammu deidil käinud. Pole absoluutselt trenni teinud. Kõik tassid on tühjad! Appi! 😄
Nali. Relax. Ma pean meeles pidama, et ei tohi endale liiga kõrgeid nõudmisi seada ja pean ikka ülima paindlikkuse säilitama. Sest Loorat ei huvita alati, et mina olen mingi plaani paika pannud. 😄 Ja ma ei taha sellepärast tema vastu pahameelt tunda. Loora on mulle esmatähtis ja ma naudin temaga tegelemist ja emaks olemist 100 protsenti.
Ma nägin kunagi Instagramis, kuidas keegi kurtis, et ta laps on veidi haige ja pidi terve päeva temaga mängima. 😓 Aga et loodetavasti läheb homme lasteaeda ja siis saab töö ja toimetustega jätkata! Kuna ma lugesin samal ajal mingit raamatut, mis kristiseeris meie tarbimisühiskonda ja orav-rattas-olemist, siis tundus see instapostitus kohe eriti kurb. Me teeme lapsed, aga tahame nad siis võimalikult kiiresti jalust ära saada, et oma hustlimisega jätkata.
Ma ei taha, et minuga nii juhtuks. Samas ma saan aru, kuidas sarnased emotsioonid võivad ka mul vabalt tekkida. Isegi siis, kui ma oma to-do listi ja stressitaseme mõõdukana hoian. Sest vahepeal tahaks lihtsalt üksinda olla. Introverdid veel eriti. Sellepärast ma käingi Looraga jalutamas ja ei kuula isegi muusikat ega podcaste, lihtsalt mõtlen omi mõtteid. Hetkel sellest piisab. Aga see on jälle üks tass, millel silma peal hoida.
Täna on 2021. aasta viimane päev. Uuel aastal proovin leida suurema tasakaalu ja veel enam harjuda selle uutmoodi eluga, mis 2021 kaasa tõi. See aasta oli tõesti imeline! 😍 Vägev värk.