Skip to main content

Aeg lendab ja Loora on märkamatult 1,5-kuuseks saanud. Ma mõtlen hirmuga, et ta kasvab ju nii kiiresti ja mis ma teen, kui mu beebi pole enam beebi? 🥺 Kuigi ta on ikka veel väga väike. 😄 Aga mu süda läheb härdaks ja vahepeal tahaks aja pausile panna, et jõuaks kõik oma mälestustesse salvestada. Mõnikord ma igatsen juba ette neid aegu, mis praegu on.

Sest Loorabeebi on täiega äge! Aga kes ei ütleks sedasi enda lapse kohta? 😄 Ma armastan ta kavalat nägu ja naeratusi. Minu meelest on ta sünnist saati naeratanud. Alguses ainult läbi une ja mõnikord siis, kui rind suus oli, aga kuskil 2. ja 3. nädala vahel hakkas päriselt otsa vaatama ja naeratama. Ja seda põhiliselt Karlile. Nüüd ma olen aru saanud, et talle meeldivad tumedapäised inimesed, sest ilmselt ta näeb neid kontraste paremini. Nii et lähen kohe juukseid värvima! 😄

Tegelikult ta naeratab mulle ka. Näiteks siis, kui ma talle laulan. Või siis, kui ta mähkimisalusel ootab, kuniks ma temaga kõik protseduurid tehtud saan. Ma räägin talle samal ajal igasuguseid lugusid ja tema kuulab ja muigab. Hiljuti naeris näiteks selle peale, kui ma teda kell 6 hommikul toitsin ja ütlesin, et ta sööks kõhu hästi täis, sest siis saame 9ni magada. Ta oli sel ööl mind mitu tundi üleval hoidnud ja ta reaktsioon mu öeldu peale oli täpselt selline, et haha mis asja, päris magamegi. 😂 Nojah, ei maganud tõesti. Nõmedad gaasid.

Need hakkavad teda öösiti piinama, sest ta ei saa neid magamise ajal välja siputada. Ja siis ma veedan temaga näiteks pool tundi ja masseerin kõhtu, aitan jalgu liigutada ja kõhu peale suruda ja mida kõike veel. Mõnikord, kui tal ei olegi eriti valus ja ta ei nuta, siis naudib ta neid tegevusi täiega. Ta vaatab mulle terve aeg otsa ja muheleb mõnusalt. Kuigi me oleme samal ajal unised ja haigutame korda mööda, siis on see ikkagi üks mu lemmik osa päevast. Või tähendab, siis on veel öö. 😄 Sest see on täielik kvaliteetaeg ja kogu meie tähelepanu on ainult teineteisele suunatud.

Aga need korrad, kui tal päriselt valus on, siis on seda üliraske pealt vaadata. Ma teen kõik võimaliku, et tal kergem oleks. Ta ei taha siis tavaliselt selili olla ja ma hoian teda süles nii, et ta toetub kõhuga mu kätele. Ükskord lõpetas ta suure nutmise siis, kui tegin nahk-naha kontakti ehk võtsin ta paljaks ja endal pluusi seljast ja hoidsin teda kaisus. Vahel liigutan ta kõhu peal sooja veepudelit, mõnikord viin sooja kraani alla või üldse vanni, sest soe peaks aitama ja vesi rahustab.

Talle muidu meeldib vannis käia, aga ma pean täpselt ära tabama selle hetke, kui tal tüdimus peale tuleb. See juhtub tavaliselt paari minutiga. 😄 Nii kannatlik! Ja pärast vannitamist on kõik kontrolli all, kuniks ma talle mütsi pähe panen. Ma ei tea, miks, aga ta vihkab mütsi. Ta tõmbab oma keha kronksu ja hakkab väänlema ja teeb selliseid nägusid, et aaaaah mis asi see on, võta ära, nii vastik! Ma olen alati kisaks valmis ja võtan kiirelt tissi välja, et teda rahustada. 😄

Ma toidan teda põhiliselt rinnaga, aga õhtuti annab Karl talle lutipudelist minu väljapumbatud piima ka. Siis saab Karl temaga bondida ja mina samal ajal magada. 😊 Enne Loora sündi soovisin täiega, et ta oskaks võtta nii rinda, lutipudelit kui ka lutti. Et mul oleks suurem vabadus ja saaksin vahepeal kuskil ära ka käia. Õnneks nii läkski ja tal ei tekkinud mingit segadust. Ta oli nädalane, kui jäi esimest korda oma vanaema juurde ja meie läksime sünnipäevale. Ja ma proovisin teda juba esimesel ööl haiglas lutiga rahustada, kuigi seda üldse ei soovitata. Aga kuna ta oli päeval ilusti rinda võtnud, siis ma üldse ei põdenud, et imemisvõte pekki läheks.

Aga lutt on üks tüütu asi, sest see kukub kogu aeg ära! 😄 Igal õhtul pean ta voodi kõrval pimedas toas istuma ja lutti tagasi suhu aitama. Üldse on magamapanek üks suur trikitamine. Mõnikord on probleem, et ta jääb enda ümbrust uurima ja ei pane lihtsalt silmi kinni. Siis peab tuba võimalikult pime olema. Või kui ma soovin, et ta suures toas uinakut teeks, siis piiran ta vaatevälja pleedist seinaga. See on hea igav asi, mida vaadata, ja siis jääb lõpuks magama. 😄 Tihti panen veel telefonist white noise’i taustale sahisema. See mõjub talle uinutavalt ja summutab teisi helisid.

Kui ta ikka vähkreb, siis mässisin ta mähkimislinasse või jätan käed vastu keha ja sõlmin body varrukad kinni nagu hullusärgil. 😬 Kõlab karmilt, aga tegelikult see rahustab teda ja ei lase ta kontrollimatutel kätel teda üles ehmatada. Kuigi viimasel ajal on jalad hoopis suurem probleem, sest need siputavad täiega ja ajavad teda närvi. Siis ma hoian kätt üle ta jalgade ja olen talle raskusteki asemel. 😄 Ja lõpuks aitab veel see, kui silitan rahulikult ta pead.

Iga õhtu on omamoodi seiklus ja kunagi ei tea, milliseks see kujuneb. Päris tihti on nii, et kujutan oma peas ette, et panen Loora voodisse ja tal lähevad kohe plõks silmad kinni. Ja siis saame Karliga sarja vaadata ja kõik on selline lihtne ja lõbus. 😄 Aga ta ei käigi nupust kinni? Midaaa, poodi tagasi! Reaalsus on selline, et ma panen teda mõnikord 2 tundi magama ja lõpuks on kell juba rohkem kui mu enda tavaline magamamineku aeg ja mingi sari enam ammugi ei koti. 😄

Aga kellel on üldse sarju vaja, kui saab päev läbi Loorat vaadata? Ta on tõesti megalahe ja areneb nii kiiresti. Kogu aeg avastab mingeid uusi asju. Hiljuti avastas enda igemed ja nüüd kogu aeg katsub neid keelega ja teeb naljakaid nägusid. 😄 Ja ta oskab kõhuli olles juba päris pikalt pead tõsta ja ei ähi-puhi enam terve aeg. Paar päeva tagasi keeras end kõhuli asendist selili. Mul oli samal ajal emaga Facetime ja me olime mõlemad nii elevil, et oo uus oskus! 🤩 Ta tegi seda kaks korda järjest ka. Aga praegu vist unustas ära, kuidas see käib, sest kui ta kõhuli olles ära väsib, siis ta ei oska jälle midagi teha, et puhata. 😄

Oh, neid asju on nii palju, mis temaga koosolemise ägedaks teevad. Emaks saamine on reaalselt parim asi, mis minuga juhtunud on. Ja ma katsun meeles pidada, et rasked ajad mööduvad, aga samamoodi mööduvad ka need ilusad hetked. Seega ma loodan alati mäletada, milline nunnupall Loora on. 😍 Ma tõesti ainult musitaks teda! Vahepeal küsin ka, et vabandage, preili, kas tohib musi teha? Mis iganes häälitsuse ta mulle vastuseks annab, siis tõlgendan seda kui nõusolekut. 😄 Sest miks ta ei peaks päevas miljon musi tahtma? Ikka tahab!